Siinne postitus on inspireeritud ainult kahest viimasest loengust. Hetkel on meil teemaks persuasive, veenev kõne, ja teisipäeval pidi igaüks oma valitud teemat tutvustama, misjärel kaastudengid võimalikke toetavaid argumente aitasid pakkuda. Teemad valisime ära varasemalt, ja juba see protsess läks minul üle kivide ja kändude. Teatasin, et valin abordi. Õppejõud oli hetkeks tumm, ja küsis seejärel ebalevalt, 'You mean against abortion? Or FOR?' Mühatasin seepeale üsna avalikult - ma arvasin, et ta on juba piisavalt tuttav minu seisukohtade ja maailmapidldiga. Sest mul isiklikult on tunne, et olen praeguseks saanud selle klassiruumi igas-aspektis-eristuva-eurooplase maine - mille üle mul muidugi vähitmatki kurta ei ole. Selle taga on lihtsalt fakt, et raiun, kus vähegi võimalik, oma keskkonnahoiupoliitikat ja kritiseerin ameerika elustiili ja oman negatiivset arvamust mõningate asjade suhtes, mis paljudele siin elu parima osana tunduvad. Niisiis kuuldes, et ma abordi poolt olen, oli professor väga kõhkleval seisukohal, sest see 'võivat mu kaaslasi puudutada/solvata jne', aga ta otsustas siiski kogu klassiruumilt küsida, kas kellelegi on see teema liiga vastuvõetamatu kuulamiseks, ja kui ühtegi kätt ei tõusnud, palus anonüümseteks soovidajääjatel endaga personaalselt rääkima tulla. Minu kõrval istuv tüdruk, kes aasta Prantsusmaal veetis, vangutas taaskord pead ja ütles, et vot sellepärast talle Euroopas nii väga meeldis, et kellelegi ei tuleks mõttessegi, et seisukoht tuleks lihtsalt avalikult välja ütlemata jätta, sest kaaskodanikule võib see liiga talumatu olla. Pean siin kohal veel mainima, et ühe klassikaaslase esimene kõne oli näiteks teemal 'miks on hea olla kristlane.' Ta ei veennud meid just otseselt usku pöörama, aga... sellist teemat ei vaidlustaks keegi siin KUNAGI.
Minu lemmikfakt oli otse loomulikult tõik, et mu 20-pealises klassis oli koguni kaks tüdrukut, kellest üks tahtis oma kõne teha teemal 'Miks paarid ei peaks enne abielu koos elama' ja teine 'Miks paarid ei tohi enne abielu seksuaalsuhtes olla.' Mõlemad oma soovi läbi ei surunud, aga mulle aitas kultuurišoki jaoks ühestki. Võib-olla tuleneb see faktist, et ma olen siin USA pinnal religiooni suhtes lihtsalt niivõrd allergiliseks muutnud (sest seda ei ole ju raske näha, et nende tüdrukute seisukohad on sügavalt nende katoliiklusega läbi põimunud), aga selliste vaadete nii kardinaalses vormis esitamine lihtsalt tekitab minus trotsi ja ma ei suuda nende argumente mitte mingi ratsionalismiga põhjendada. Terve avaliku arutluse aja olin selle teema koha pealt vait, kuni professor isiklikult minu arvamust küsis. Vaatasin jälle talle oma ma-olen-Euroopast pilguga otsa ja ütlesin, et ma ei oska midagi öelda, ma olen lihtsalt liiga üllatunud, et selline küsimus võiks üldse kellegi teise asi olla, kui iga konkreetse paari enda.
Kui päriselt kõnede ette kandmiseks läks, lõi lati omamoodi kõrgele veenva kõne kohustuslik eksemplar - legaliseerimiskõne (kui siinmail keegi mainib legaliseerimist, mõeldakse selle all eranditult alati kanepi seadustamist; teema on hetkel üsna kirgiküttev, muide). Kutt, kes selles asjas publikut veenda üritas, oli otsekui sõnaraamatu definitsioon terminile pothead, üritas üsna edutult oma paberilt sõna 'spirituaalne tervis' maha veerida, ja rohkem detailidesse laskumata tsiteerin lihtsalt oma professori esimesi sõnu pärast kõne lõppu: 'Dear students, I want you to know that being under the influence of your topic is NOT considered as supporting material.' Ausalt, see oli päris naljakas.
Ma ise otsustasin siiski abordi teemast loobuda - aga ainult seetõttu, et ma tean, et suudan edukalt esineda asjus, mille suhtes mul kõige enam kirge ja ka teadmisi on. (Mu esimeseks kõneks oli food waste; olin klassis ainus, kes hindeks A sai, ja 4 inimest on mulle tulnud ütlema, et nad vaatavad toitu täiesti uue pilguga ja/või on nii teadlikud oma raiskamise suhtes. Kas teie, muide, teadsite, et 28% maailma põllumajandusmaast kasutatakse tootmaks toitu, mis lõpetab prügimäel? Et näiteks USA-s on sell by jt kõlblikkustähtaja indikaatorid täiesti reguleerimata, ametlik definitsioon kõlab tegelikult umbes 'date of peak quality''? Et industriaalmaades kommertseesmärgil toodetud kapsast, näiteks, pea 70% ei jõua kunagi kellegi söögilauale?) Valisin seekord oma teemaks hoopis automobiili mõju Ameerika linnaplaneeringule ja sotsiaalsuhetele - st veenev versioon sellest kõlas 'Mis on minu probleem autodega' (üks päev ma nutsin, kui lugesin, kuidas trahv General Motors'ile sajandi keskel rohkem kui 100 raudtee- jt ühstranspordisüsteemi maha võtmise eest oli terve $5000. Seda tähendab meil siin erasektor.) Kui teema klassile teada andsin, tõstis üks blond tüdruk Californiast koheselt käe, ja teatas, et temal on vastuargument. 'Ma tean, et inimesed räägivad, et meil Los Angeleses on halb õhusaaste, aga mul on küsimus: kuidas saaksime me päikeseloojangust häid pilte teha, kui saastet ei oleks?? Ah? See poleks lihtsalt võimalik!'
See tüdruk ja paar teist cheerleader'it tema kõrval on nii mõningategi briljantsustega lagedale tulnud. Üks neist oli varjupaigast koerte võtmise vastu ja teine peaaegu nuttis, kui minu lemmik muhe poiss Indiast pidas oma kõnet teemal miks lilled on kõige mõttetum kingitus. Aga blondid cheerleader'id ei olnud mitte ainsad täpselt-nagu-filmis stereotüübile vastajad. Üks noorhärra kandis ette kõne relvaõiguste, täpsemalt nende piiramise mõeldamatuse teemal; paraku sattus ta olema kõige laiaõlgsem ja kantlõugsem tüüp, keda ma viimastel aastatel näinud, nokamüts pisikesele peanupule surutud. Nagu te ilmselt arvata võite, on hästi oluline oma kõnes supportive material'i esitada - tsitaate näiteks. Nokatsiga tüüp tegi seda loomulikult ka. 'Like my family says,' alustas ta paljulubavalt oma põhiargumenti, 'good luck with trying to take our guns away from us!' Vot see on toetav materjal! (Eelmises, teemade arutamise loengus, muide, oli varjupaikade-vastasel tüdrukul väga toetav argument selle relva-teema suhtes - et kui tema isa käib jahil ja tal on 3-aastasest saadik jahipüssid alati söögilaua kõrval seisnud, kuidas saaks keegi veel temalt mingit relvakäsitlemisalast õpet või koolitust nõuda? Ah, kuidas??)
Nii palju siis tänaseks Ameerika noortest ja California päikeseloojangutest.
Uskuge mind, USA-l on häid külgi ka - järgmisel korral ehk pikemalt neist!
* * *
Et siia natuke värvi lisada, ja näidata, et food waste on veidi keerulisema keskkonnamõjuga teema kui lihtsalt 'prügimägi saab äkki täis':